Kei Mylene's
matau koti taimaha
on poussait la porte d'une main ferme
pour entrer en gargote.
Ça parlait fort
i kai paipa katoa
i runga i nga taumanu rakau
des formes s'agitaient.
E haruru ana te ahi
ka puta te mamaoa mai i te kohua
ka oho te marama
les ombres dansaient.
Katahi ka waiata
urupa
i raro i nga kurupae
où séchait le hareng.
Nga reo mai i te hohonutanga o te wa
ki te waru i te puku
rakuraku ana te huihui
des hommes de mer.
He wahine
mai i tetahi tepu ki tetahi atu
mai i tana oko kirikiri
servait le rire et le boire.
640
La présence à ce qui s'advient