Lind pimedas
lehvitas tiibu
kuidas me tantsime
et ça faisait le matin avant l'aube.
Seejärel tuues need mööda keha tagasi
ta jäi seisma
ja tundus, et ta oli täis topitud.
Bougeant sa tête
vasakule poole
siis paremale
ja see oli nagu automaat
sonnant l'heure dans nos grandes églises.
Siis kõveras
ja see tundus nagu rusikas kokku surutud.
Avant d'ouvrir largement ses ailes
occupant tout l'espace
et prendre son envol.
Kuni kottpimeduseni
et ça faisait comme une mise au monde.
574
La présence à ce qui s'advient