Aux barrières de l'espritil y a l'oiseau douxmarche et respire en sa présence. La chaîne est rudetelle une lame de fondse soulevant de l'océan.Sans angoisseouvert sur l'infinihors des murailles du refus. La parure des présest lustrée de fleurs jaunespigments d'amour. Et quand on se retournesur soi et que l'on touchel'oiseau doux, toujours. Des jours comme çaà la voléeau plus profond de nos histoires. 612
La patience est bellele soircomme trois brins d'herbeau bord du chemin. La patience ne tient pas de placedans la poche elle se réfugiesans un crisous le sourcil d'un sourire.Elle est chevauchantede tant d'annéeselle croise les sourcesinforme en bout de nuitlumière entre ciel et terrepour remiser en son silenceles mouvements de l'être. D'un souffle subtilbrise légèreelle est l'esprit et le corpslavée et purifiéeprête à brûler sans se consumersur terre et dans le multiversaux portes de l'amour. 611
Main tenduevers la lumièreimploranteaux griffures de l'espritbouche ouvertel'auréole en place. Parquent les moutonsles bergerssur le tardavant que les loups viennentaux bêlements se mêlentsonnailles et piétinements. Aller plus avantvers les collinesoù se retrouventle soir venules errants de la causela parole exhaussée. 610
Valgest mustani kohalikus kohvikus matricaria punkt naistepuna punkt põrandal madalseisus naine tema näol vastu letti laotud toolid kahvatu valgus me eksime meie ööde klounid halva ilma vastu halli teki all armastusi vahetanud vargsi keha siduvad rihmad konarlikul kärul mõõdetud instinktid. Mustast valgeni jalgadel sasitud juuksed palja õla silitamine aeglaselt arenevad pilved jalutame mööda jõge liikumatu forell lõokese hoiupõrsas udune telgivõti vastu laulvat tamme meie kohtumise tuul õrnas õitsengus poogen ja viiul sunnitud marss meie teadvusele meie esivanemate rehabiliteerimisel ärkamise paranemine tervitatavad koldetuled meie igavese lapsepõlve kleebisena. 609
Au son du fifredes rats se rassemblentmere ääres le long des falaises rugueuseslinceul pour l'aboutissementde l'expédition communautaire. Navrés d'être du tascertainsdes petits des longs des blancs des noirsont quitté l'exode punitifpour sur la route des alpagesrejoindre les clarines de l'enfance. Claquent des doigtsles organisateurs du voyagesans que nous obéissionsnousles sans dotesles pétris d'amour. Au félibrige le son des promessesà l'avenir le chant des plaintesreste la marche nuptialevers de plus amples conquêtesla toute belle levéedes gerbes de la Saint Jean. 608
A crukeedetudplaneedi dingod rebivad üksteist laialisellel marsil hävingu pooleau pööripäeva muusikallaste punktisummale.laula romantikatselles kasvatavas olemusestäidab meid rõõmugaElule, surmalemaa värisebja Didine viiul kerivad meid sisse.Jaga kookiläbi ja lõhkitähenduse otsimisestomamise vahelja kaosme elame kummalised ajad.Wyvern saab oma tiigis hullatapommid hävitavad pärandilapsed mängivad rusude seesnäod pakuvad end ülimale päikeseleprohvetid tõusevad kantslissetellimus väsib teesklemisest.607
Ils s'enfuirententre les blocs de la calderaemmenant par là mêmeles espritsqui lentement tentèrent de rassemblerles effluves de la villerassemblées par temps de grand ventle long des berges du canal. Il n'est de regardporté à la fenêtreque les sombres aspectsde nos empreintes vitrifiées. Passée la fluence brèvedes occupés au plaisirils s'engagèrent sur le cheminvala franchi le pontbraver la tourmentedes connivences vite boucléessans que suivent les attachementsces rebelles de l'ombremoins enclins à modeler la terrequ'à porter haut le serment de paix. 606
Kägusoliloqueintervallide kaupa Latécoère'i lennuk möödub siis vaikus pöögid laiguliste tüvedega lehed paitavad sõitjateruumis kärbes kruvib ja maandub mu käele kerge tuul tõuseb valgust ja varju lehestiku all vasakpoolne kaldus rada ees teerada ja selle muruhari keskel. Teadlikkus sellest, mis elab hingamine jalgade kaal küünarvarred peast kaelani minu istmelt see sülg suus. Liblikas ületab valguskiire Päike naaseb aktsentant kontrastid puude all. Rahustage meelt silmad kinni keskendu hingamisele. Pärast mõne hetke vaikust olla valmis vastu võtma seda, mis tuleb mis on jahe tuul paljal nahal inglite pai mis on minu ümber väljaspool objektide kuju see tühi rasedus ja täis sellest, mis mind haarab sellest, mis mind kokku viib. Ma tunnen oma olemust ja ma nägin ma tajun et baigne dans ce qui couleselles, mis seob minu bioloogilisi elemente loetletud objektidega mällu salvestatud ja hõivavad kogu põllu samas kui nende objektide vahel oled sinaseal olen mind, keda ma otsin väga salapärane. Mu keha on aku lahti ta on varustatud lõhna näha kuulda maitset mida olen juba kuulnud näinud, tundsin ja maitsesin see on kinnitatud ja see olen ka mina vaba mina kes näeb, see kuuleb lõhnu ja maitseid mis pole mina. Ma main touche l'inconnuta pole ainult minu jaoks mu aju juhib teda ja selle automatismid on meenutused sellest, mida olen oma minevikus kogenud etmis pärinevadminu minevikust kaugemal etmis pärinevad aegade põhjast.
Üleöö kuni on päev kerge vihm nokib lehestikku ja see läheb hullemaks Käin picoti picota kontserdil millele järgnesid suured tilgad sur le toit du vitotraktor möödub il soulève la poussièretõuseb märja maa lõhn kehtestatakse ajata aeg pöökide pidev põnevus üksinda suuri tilke edasi ajada lahtiste kõridega kooristilk lehel see liigub sujuvalt seejärel naaseb kiiresti oma elavasse raputusse tema tantsule tuule käes. Oks ja selle lehed kõnelevad minuga ukseavas kõik liigub nii peenelt kõik elab tilgad löövad vastu katust on vee, õhu ja valguse sfäärid kes mind toidavad kõrv ja aju kaastundes tuuleklaasile tekivad veetriibud. Olen see, mida kuulen see kiireneb linnud ikka laulavad orkestri taustal Tarbin ise kägu jätkab oma kägu Olen peatatud Ma ei puuduta enam maad see aeglustub mind valdab kerge värskuse tunne. Kas meil kõigil oleks samad tunded Unistan Latécoère'i lennuki helist tuhat sõrme pleki peal trummeldamas minusse tungima je suis la pluie le bruit de ce que j'écris. Tilgad on paigutatud vahedega pöögid kohal kiviaia taga kuivad lehed ei võpatanud nende vaikuses keerduv. Kägu kaugel lindude laulud võta üle veepiisad vaikus tuleb tagasi hingeõhk on olemas. sümfoonia Ma elan sümfoonias ma olen sümfoonia helidest välja. Kärbes keerab segi. 603
