Oja peale sajab vihma   
 kirikas kirikas   
 tippudest mereni   
 veeretada tulevikku   
 merest allikani   
 mälestused voolavad tagasi   
 lapsepõlve mullid    
 südamepeeglid     
 Tähetolm   
 sitke saviga.  
    
 Metonüümilise arrogantsi all   
 astronoomilisest ajast   
 rohelise tamburiini toppimine   
 kõrged lained   
 sadama muulilt   
 veepiisad 
 kallutamine   
 kui vili läheb   
 punuma meie silmade lima   
 lootuse magekress.  

      
  490