Üle Reini   
 seal on minu oma   
 meloodiline akord   
 ekslemine ja koht.      
  
 Üle äärekivi   
 Hammustasin salamandritele südameid   
 nagu krõmpsuvad pohlad   
 avastused tuha all.      
  
 Mälestuseks, et oled olnud   
 kahtlus on teel   
 tema varasematest põgenemistest   
 saatuse vari hõljub.      
  
 kirp kõrvas   
 lõua juuksed   
 suussulavad imed   
 polnud veel nime võtnud.      
  
 Ärme enam süüdista   
 need väsinud poegadega mehed
 olgem aknal   
 poulbotside hingeõhku koguma    
 magushapu sambliku kohta   
 väljahingamine eksida   
 nagu triigitud kingade hääl   
 torkab marodööril silma välja.      
  
  
 834